Kõnekäänu jutt

Elas kord üks vanamees kes ei lausunud kellelegi peale oma naise ei musta ega valget. Ta elas nii väikeses majas, et teistele tundus, et nad elavad oma naisega nagu silgud pütis. Naine oli väga riiakas ja naabrid iseloomustasid neid nagu kass ja koer. Üks päev suri naine ära ja mees võttis jalad sselga ja kadus sellest külakesest. Mees läks elama metsa piirile ja hakkas puuseppaks. Tema käes töö läks nagu lepase reega ja uued tööd aina tekkisid. Kuid üks päev leidsid kõik ta tööd uue omaniku. Mees oli liimist lahti ja ei teadnud mida peale hakata. Tal oli raha otsa lõppemas ja varsti oli ta vaene nagu kirikurott.Mees oli omajagu pigis, tal ei olnud raha ega elukohta, aga ta oli kahe silma vahele jätnud naise päranduse mis oli küllaltki suur. Ta läks tagasii oma koju mis oli segamini naguu pudru ja kapsad. Mees oli õnnelik ja elas õnnelikult elupäevade lõpuni

Kõnekäänud

1. ei lausu musta ega valget - on vait
2. mängib esimest viiulit - on liider
3. leidis uue omaniku - varastati
4. on pigis- on täbasras olukorras
5. pühkis tolmu jalgelt - lahkus
6. nagu hane selga vesi - jätab ükskõikseks
7. võttis jalad selga - väga kiiresti
8. nagu kass ja koer - tülis olema
9. kahe silma vahele jääma - ununema
10. nagu vorst koera kaelas - ei pea kuigi kaua vastu
11. leiba luusse laskma - puhkama
12. ei seisa pudeliski paigal - mõttetult tegutsema
13. vaene kui kirikurott - väga vaene
14. liimist lahti - halvasti tundma
15. segi kui puder ja kapsad - täiesti segamini
16. nagu lepse reega - väga liihtsalt
17. nagu õlitatud välk - läks ära
18. vasikaga võidu jooksma - mõtetult tegutsema
19. nagu silgud pütis - väga kitsas
20. vihma käest räästa alla -hullust olukorrast veel hullemaks minema

Muistend

1 metshaldjas
2. katk
3. ussikuningas
4. luupainaja
6. vanakuri
7. libhunt

regivärss

Meil koplis kolmi põõsast:
üks oli punane põõsas,
teine on sinine põõsas,
kolmas kuldne .
Sinisirje linnukene,
pääsukene
lendas ses punases põõsas,
lendas ses .sinises. põõsas,
hakkas kulda armastama.
Siis hakkas pesa tegema.
Tegi kuu ja tegi päikse. ,
tegi tüki taevast ,
nädaliku neljandat ta pusis,
veerandiku jaanuari kuuda.
Siis hakkas mune munema. Munes kuu ja munes kaksi,
munes tüki aega kuuda,
nädaliku neljandat kuuda,
päeva viiet kuuda.
Hakkas poegi haudumaie.
Haudus kuu ja haudus kaks ,
haudus tüki kolmat kuuda,
nädaliku veel
veerandiku pikast aastast.
Mis neist poegist saadanekse?
Üks sai päevaks peale ilma,
teine ku-uks alla ilma,
kolmas täheks taeva-aie,
neljas ilmale imeksi,
vikerkaareks veeremaie .

Vili vihmalla idaneb,
rohi märjala mädaneb,
oras kasvab kaste/ella,
rooste rikub rohuladva,
kaste rikub kaerakõrre,
härmatis hüvä ädälä.

Isemeeled

1. Noored tahavad endale selle jaoks kohta, kus olla, sest seal ei sega neid keegi, kui nad räägivad millestki. Saavad lihtsalt koos olla, ei pea kuskil maja servas külmetama.
2. Olen rahul, mida minu kodukoht pakub noortele kooskäimiseks. Siin on noortekeskus.
4. Holger Puki raamatu pealkiri on "Isemeelsed", sest tegelased tahavad oma soove teoks teha. Nad ei karda võidelda.

Släng

Ei ema ega isa pole veel koju jõudnud. Ann viib koolikoti oma tuppa ja jääb mõtetesse. Ta on väsinud nendest saladustest ja intriigidest mida viimasel ajal üle mõistuse kipub kuhjuma.
Mis teevad Gregor ja Marten. Mis äri nad ajavad?Miks on Marten nüüd selline imelik, mis lugu nende rahadega on? Miks ta alguses laseb Gregorile öelda et raha ei saa, siis aga lõpuks ikkagi annab järele. Pelaegi on Annil hirm, hirm oma sõprade pärast. Millesse nad end mässinud on?
Mis tüüpidega see küll käib, et lausa nend e elu ohus on? Mõte et Gregor võiks surma saada ajab küll kõik kõhus keerama, appi. Ta kõnnib närvilselt veel koju jõudnud. Ann viib koolikoti oma tuppa ja läheb mõtesse vajunult kööki. Ta on väsinud mööda korterit ringi. Neil on abi vaja, see on selge. Kellegagi peaks rääkima, kellegiga aru pidama, mõne täiskasvanuga kes ehk sedasorti juttu rohkem teab. Aga kellega? Villem on kaugel, Võsul ja telefoniga seda juttu ei aja. Emal on niigi siiber nende viimase aja seiklustest ja pealegivaevalt ta mõikab midagi taolisest äriajamisest. Peale kõige muu võib ema reageerida nagu täiesti ette arvamatult, näiteks kohe politseisse tormata ja teatada et tema türe sõpru plaanitakse mõrvata. Isa? Mida teab sellistest asjadest pangatöötaja? Ja mida ta üldse teha saaks?