Tuesday 26 May 2009

Vastused:


1. Hüppasime vankrile ja hakkasime sõitma. M, 1. lihtminevik, kindel, isikuline jaatav
2. Küsija suu peale ei lööda. A. 1. lihtolevik, kindel, mitteisikuline, eitav
3. Varsti tullakse koju. M. mitteisikuline, jaatav, kindel, kindel, 3.
4. Metsas leidus rohkesti pähklipõõsaid. M. isikuline, jaatav, kindel
5. Linnas süttivad üksteise järel kollakad tuled. M. isikuline, jaatav, kindel
6. Väsinud teekäija istus puu alla puhkama. A. isikuline, jaatav, kindel
7. Tema silmad ei sädelenud enam. M. isikuline, eitav, kindel
8. Jälle joosti ja kisendati. M. mitteisikuline, jaatav, kindel
9. Nüüd algavat kibedad tööpäevad. M. mitteisikuline, jaatav, kaudne
10. Selles hääles oli midagi tuttavat. A. isikuline, jaatav, kindel
11. Ära puutu! A. isikuline, eitav, käskiv
12. Kui oleksin vaid teadnud! A. isikuline, jaatav, tingiv
13. Võtja käe peale lüüakse. M. mitteisikuline, jaatav, kindel
14. Naabri juurde ei tohtinud sisse astuda. A. isikuline, eitav, kindel
15. Hoidke eemale! M. mitteisikuline, jaatav, käski
16. Jah, see on minu kohus. A. isikuline, jaatav, kindel
17. Läbirääkimised lõppegu. M. isikuline, jaatav, käskiv,
18. Seal jahvatatakse vilja. M. mitteisikuline, jaatav, kindel
19. Oleksin vastanud kindlasti. A. isikuline, jaatav, tingiv
20. Hilja vaatas nukralt tulle. A. isikuline, jaatavkindel
reserveerima;kinni panema, varuks hoidma Ma reserveeriksin selle laua.
dubleerima;kahekordistama, kopeerima Dubleerige see stseen
imiteerima;matkima, jäljendama Ma imiteerin kennetit.
dekoreerima;kaunistama,kujundama Sünnipäevaks dekoreeritakse tube.
demonstreerima;näitama, esitlema marten demostreeris oma oskust.
karakteriseerima;iseloomustama Näidendis karakteriseeritakse inimesed.
motiveerima;põhjendama, põhistama Ta motiveeris mind kommiga.
kritiseerima;arvustama Ta kritiseeris teda tema vigade pärsat.
ekspluateerima;kasutama, käitama Ta ekspluateeris oma nuga.
kalkuleerima;arvutama Ta kalkuleesris kui palju ta peab kulutama.
grimeerima.värvi, paruka jm abil nägu teisendama, jumestama Näitlejad grimmeeritakse.

Tuesday 19 May 2009

Tuesday 31 March 2009

Teise silmas pindu näed, aga oma silmas palki ei näe- teiste vigu näed kaugelt, aga enda vigu ei taha tunnistada.
Kes tahab vanas eas puhata, see peab noores eas töötama- töötad palju ja palgaks saad puhata.
Heateod ununevad kiiresti, aga halbu tegusid peetakse meeles alati- häid tegusid ei peeta meeles, aga halbu peetakse alati.
kuidas sina teistele, nõnda teised sinule- kui teistest ei hooliei hooli teised sinust.
Silm silma vastu, hammas hamba vastu.
Kui kõht on täis, ununeb heategija kiiresti.
Mis on mõttes, tuleb ka keelele
Kõik mis särab, pole veel kuld.
Helde annab, ahne võtab.
Rikas mees teeb plaane homseks, vane tänaseks.
Hea inimene leiab ees sõbraliku maailma.

Wednesday 4 March 2009

"Mina olin siin"

Intervjuu F.R Kreuzvaldiga

Kuidas möödus teie lapsepõlv?

Minu lapsepõlv möödus virumaal koos oma perega.

Kas Te lapsepõlves kuulsite rahvajutte ja rahvalaule? Kes neid teile jutustas ja laulis? Kus?

Jah mulle meeldis väga rahvajutte kuulata. Enamasti jutustas neid mulle ema või vanaema

Kus Te omandasite hariduse? Mis keeles toimus õppetöö?
Alg hariduse omandasin ma Rakvere linna algkoolis, seejärel Tallinna kreiskoolis ja Tartu ülikooli arstiteadusvaldkonnas. Õppimine toimus saksa keeles

Kas eesti poisi kohta oli ülikooliharidus tol ajal haruldane?

Tol ajal oli selline haridus haruldane.

Kas arstitöö Võrus pakkus Teile rahuldust?

Jah pakkus.

Kust saite innustust ja mõtteid muinasjuttude kirjutamiseks?

Enamasti elust enesest.

Millal alustasite "Kalevipoja" kirjutamist?

Ma alustasin "kalevipoja kirjutamist 1850.


Kas Te Loete "Kalevipoega" oma elutööks?


Ei minu jaoks on kõik teosed võrdväärsed aga "Kalevipoega" oli kõige raskem kirjutada.

Missuguseid kokkupuuteid oli Teil ärkamisaja kultuuritegelastega?

Oluluselt ei olnud kokkupuuteid.

Tuesday 3 March 2009

Kõnekäänu jutt

Elas kord üks vanamees kes ei lausunud kellelegi peale oma naise ei musta ega valget. Ta elas nii väikeses majas, et teistele tundus, et nad elavad oma naisega nagu silgud pütis. Naine oli väga riiakas ja naabrid iseloomustasid neid nagu kass ja koer. Üks päev suri naine ära ja mees võttis jalad sselga ja kadus sellest külakesest. Mees läks elama metsa piirile ja hakkas puuseppaks. Tema käes töö läks nagu lepase reega ja uued tööd aina tekkisid. Kuid üks päev leidsid kõik ta tööd uue omaniku. Mees oli liimist lahti ja ei teadnud mida peale hakata. Tal oli raha otsa lõppemas ja varsti oli ta vaene nagu kirikurott.Mees oli omajagu pigis, tal ei olnud raha ega elukohta, aga ta oli kahe silma vahele jätnud naise päranduse mis oli küllaltki suur. Ta läks tagasii oma koju mis oli segamini naguu pudru ja kapsad. Mees oli õnnelik ja elas õnnelikult elupäevade lõpuni

Kõnekäänud

1. ei lausu musta ega valget - on vait
2. mängib esimest viiulit - on liider
3. leidis uue omaniku - varastati
4. on pigis- on täbasras olukorras
5. pühkis tolmu jalgelt - lahkus
6. nagu hane selga vesi - jätab ükskõikseks
7. võttis jalad selga - väga kiiresti
8. nagu kass ja koer - tülis olema
9. kahe silma vahele jääma - ununema
10. nagu vorst koera kaelas - ei pea kuigi kaua vastu
11. leiba luusse laskma - puhkama
12. ei seisa pudeliski paigal - mõttetult tegutsema
13. vaene kui kirikurott - väga vaene
14. liimist lahti - halvasti tundma
15. segi kui puder ja kapsad - täiesti segamini
16. nagu lepse reega - väga liihtsalt
17. nagu õlitatud välk - läks ära
18. vasikaga võidu jooksma - mõtetult tegutsema
19. nagu silgud pütis - väga kitsas
20. vihma käest räästa alla -hullust olukorrast veel hullemaks minema

Tuesday 10 February 2009

Muistend

1 metshaldjas
2. katk
3. ussikuningas
4. luupainaja
6. vanakuri
7. libhunt

Tuesday 13 January 2009

regivärss

Meil koplis kolmi põõsast:
üks oli punane põõsas,
teine on sinine põõsas,
kolmas kuldne .
Sinisirje linnukene,
pääsukene
lendas ses punases põõsas,
lendas ses .sinises. põõsas,
hakkas kulda armastama.
Siis hakkas pesa tegema.
Tegi kuu ja tegi päikse. ,
tegi tüki taevast ,
nädaliku neljandat ta pusis,
veerandiku jaanuari kuuda.
Siis hakkas mune munema. Munes kuu ja munes kaksi,
munes tüki aega kuuda,
nädaliku neljandat kuuda,
päeva viiet kuuda.
Hakkas poegi haudumaie.
Haudus kuu ja haudus kaks ,
haudus tüki kolmat kuuda,
nädaliku veel
veerandiku pikast aastast.
Mis neist poegist saadanekse?
Üks sai päevaks peale ilma,
teine ku-uks alla ilma,
kolmas täheks taeva-aie,
neljas ilmale imeksi,
vikerkaareks veeremaie .
Vili vihmalla idaneb,
rohi märjala mädaneb,
oras kasvab kaste/ella,
rooste rikub rohuladva,
kaste rikub kaerakõrre,
härmatis hüvä ädälä.